neljapäev, 22. november 2018

Luukerede koht on kapis

Megan Miranda "Kõik need kadunud tüdrukud" on liigitatud psühholoogiliste põnevike hulka. Raamatu kohta on  nii- ja naapidi arvamisi, muuhulgas ka see, et põneviku jaoks on raamat liiga aeglane ja/või pikk. Aga kas psühholoogiline põnevik peab tingimata väga tempokas ja verine olema või teeb sellise teose  huvitavaks just võimalus vaadata tegelaste pea sisse?

Raamatu peategelane Nicolette naaseb oma kodulinna, kust ta noorena pärast sõbranna traagilist kadumist tagasi vaatamata pages. Kohe pärast seda kaob veel üks noor tütarlaps ja näib, et igaühel Nicolette'i kunagisest sõpruskonnast on kapis isiklik luukere, mille ilmsikstulekut püütakse iga hinna eest vältida. 
Lugu hakatakse harutama ajaliselt vastupidises järjekorras ja keritakse lahti kui lõngakera, alustades selle viimasest otsast jõudes lõpuks tõeni. Erinevalt enamikust põnevikest ei olnud minu arvates selle raamatu väärtus lõpplahenduses, vaid selleni jõudmise viisis - kuidas järk-järgult avati tegelaste karaktereid ja nende minevikku, peategelase mõtisklevas toonis ja - mis pole vähetähtis - heas keelekasutuses.

Miks selline veider pealkiri - "Kõik need kadunud tüdrukud", kui kadunud tüdrukuid oli vaid kaks? Sest kodulinnast lahkudes kadus ka see tüdruk, kes Nicolette seni oli olnud. Kas peategelane leiab lõpuks iseenda taas üles, saate teada siis, kui raamatu läbi loete.

Lõpetuseks üks mõte. Kas inimesed muutuvad? "Tegelikult mitte. Inimesed on nagu matrjoškad - vanad versioonid kõige hiljutisema sees peidus."

neljapäev, 15. november 2018

Muljeid Eesti raamatukoguhoidjate kongressilt

Eesti raamatukoguhoidjate XI kongress Rakveres oli äärmiselt huvitav. Kui peaksin selle kohta ütlema ühe  märksõna nüüd, kui muljed on saanud juba üksjagu settida, oleks see "areng". Maailm on väga kiiresti muutumas ja ilma arenguta ei suuda raamatukogud nende muutustega kaasnevatele vajadustele vastata.

Väga põnev oli tutvuda Põhjamaade uue põlvkonna raamatukogudega. Aarhusi uues pearaamatukogus Taanis on suur rõhk on pandud avalikule ruumile ja partnerlussuhetele. Uue hoonega ei ole kaasnenud laenutuste kasvu, küll on aga suurenenud külastuste hulk - see kinnitab, et raamatukogu ei nähta enam pelgalt raamatute laenutamise paigana.
Väga muljetavaldav on Oslo noorteraamatukogu Biblo Tøyen, mis on mõeldud ainult 10-15-aastastele noortele. Täiskasvanutele on sissepääs keelatud, kuna raamatukogu loomisel kaasa rääkides oli noorte suurim soov, et neil oleks koht, kus rahulikult isekeskis aega veeta.




Helsingis avatakse peagi Oodi raamatukogu, mille kolm korrust tulevad täiesti erineva atmosfääriga. Videot kavandatavast hoonest näeb siit: https://vimeo.com/271428404

Kultuuripärandi digiteerimisest kõneldes tõi kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits välja, et Eestis on praegu väga palju erinevaid portaale, kust kasutaja peab infot otsima: "Tihtilugu ei tea kasutajad ega ka raamatukoguhoidjad kõiki neid portaale ja kust mida tegelikult leiab. Vaja oleks iga asutuse silotornide asemel näiteks ühte või paari kasutajakihti, kust on leitav nii trükipärand, dokumendipärand, fotod jne." Näitlikustamiseks oli kõneleja välja toonud 25 erinevat portaali. Kas pole kohutavalt ebamugav? Palju suurem kasutegur oleks mäluasutuste koostööl.

Õppisime Uhtna raamatukogu kogemustest, kuidas saab rahvaraamatukogu kaasa aidata kohamälu säilimisele; Marju Kõivupuu pööras tähelepanu sellele, et vaimse kultuuripärandi puhul pole alati tähtis selle vanus, vaid selle tähendus inimestele praegu.

Kuulsime, millised olid raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu ning rahvaraamatukogude enesehindamise peamised tulemused.

Rääkisime haldusreformist – esindatud olid nii kohaliku omavalitsuse kui raamatukogude poolne vaade. Muutused on toimumas paljudes paikades ja eks see tekitab omajagu ebakindlust. Kas suurenenud omavalitsustes suudavad raamatukogutöötajad end kuuldavaks teha?

Väga meeleoluka etteande tulevikuraamatukogust oli koostanud ERÜ noorteklubi, täismahus saab sellega tutvuda noorteklubi veebilehel.

Mis veel kõlama jäi? Et raamatukogude missioon on liikuda nn seinteta raamatukogu poole ehk olla osa jagamismajandusest – me saame jagada teadmisi, taristut, kogusid. Saame liikuda selle poole, et teenus oleks lugejale võimalikult mugav – et lugeja saaks kergelt leida kõik eksemplarid ja laenutada vaba eksemplari sõltumata sellest, kus see asub. Juba praegu on loomisel kaasaegne RVL-i lahendus, mis ühendab Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, kus lugeja saab tellida endale vajaliku väljaande, jälgida tellimuse staatust, saada tähtaegadest teavitusi jne. Tulevikuraamatukogu märksõnad on avatus, kasutajakesksus, mugavus, tehnoloogia.

Olid väga sisutihedad päevad kaunis linnas, kirsiks tordil taaskohtumised kaugete kolleegidega ja muidugi kultuuriminister Indrek Saar, kes ei pidanud paljuks meid isiklikult tervitama tulla.

 Fotol ERÜ juhatus kultuuriministriga.

neljapäev, 8. november 2018

XVIII maaraamatukoguhoidja päev

Kord aastas kogunevad maaraamatukoguhoidjad pidulikule koosviibimisele, kus kuulutatakse välja ka aasta maaraamatukoguhoidja kandidaadid. Seekord kohtusime Kehtna kutsehariduskeskuses, kus meid võtsid vastu Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp ja pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus. Tutvusime kutsehariduskeskuse võimalustega ja kuulasime Rapla valla kultuurinõuniku Triinu Peussa väga huvitavat ettekannet maaraamatukogude ja haldusreformi kohta. Kõlama jäi mõte, et muutused on paratamatud, kuid nendega kaasnevaid hirme saab tõhusa suhtlemisega eemal hoida.
Eraldi elamuseks kujunes kutsehariduskeskuse õpilaste valmistatud ja serveeritud lõunasöök õpperestoranis Neljapäev, mis ohtralt kiidusõnu ja suure aplausi pälvis. Pärastlõunane kontsert haakus õues valitseva sügismeeleoluga - kuused näisid tuule abiga justkui muusikale kaasa õõtsuvat.
Tänavuste aasta maaraamatukoguhoidjate nominentide hulgas oli ka meie valla raamatukoguhoidja: Liivia Koolme Urgelt. Palju õnne, Liivia!


Tori valla raamatukogude esindus. 










Liivia Koolme Urge raamatukogust (foto Reet Olevsoo).

kolmapäev, 17. oktoober 2018

Vallarahva lemmikraamatud

Tänavu jaanuarist septembri  lõpuni kestnud küsitlusel sai vallarahvas valida, millised raamatud eesti kirjandusest on olnud läbi aegade kõige  südamelähedasemad. Enim on lugejaid kõnetanud A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus", kuid kustumatu mulje jätnud ka O. Lutsu "Kevade" ja A. Kiviräha "Rehepapp".  Raamatukogus on üleval väljapanek valitud teostest, siin on täielik nimekiri:

VALLARAHVA LEMMIKRAAMATUD
Afanasjev, V. Serafima ja Bogdan
Anniko, S. Rusikad
Beekman, A. Tondinahad
Beekman, V. Eesli aasta
Erich, A.  Enne äikest ja selle järjed
Gailit, A. Toomas Nipernaadi
Gailit, A. Ekke moor
Hargla, I. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus ning selle järjed
Hinrikus, K. Katariina ja herned
Hint, A. Tuuline rand
Hion, E. Võta isiklikult
Hvostov, A. Šokolaadist prints
Kahro, M. Seal, kus näkid laulavad
Kalman, A. Oma talu
Kareva, D. Päevapildid
Kasemaa, A. Rannamännid
Kasemaa, K. Sindi eile ja täna
Kaugver, R. Vana mees tahab koju
Kender, K. Ebanormaalne
Kibuvits, L. Soomustüdruk
Kiik, H. Maria Siberimaal
Kitzberg, A. Libahunt
Kivirähk, A. Rehepapp
Kivirähk, A. Lotte reis lõunamaale
Kivirähk, A. Kaka ja kevad
Kreutzwald, Fr. R. Tark mees taskus
Kross, J. Kolme katku vahel
Kross, J. Keisri hull
Kross, J. Wikmani poisid
Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits
Lahi, R. Värdi
Lall, T. Katki
Loosaar, V. Eitahalood
Luik, V. Seitsmes rahukevad
Luts, O. Kevade
Luts, O. Suvi
Maran, I. Londiste, õige nimega Vant
Mikita, V. Lingvistiline mets
Mikker, U., Kapp, R. Seal kusagil ma olen
Mikweldt, J. Koer, kass ja kaks õde
Müüripeal, H. Selma brigaad
Niit, E. Triinu ja Taavi lood
Niit, E.  Pille-Riini lood
Normet, D. Une-Mati Rannakülas
Parvet, V. Elu pärast surma
Pauts, K. Tulekandja
Pauts, K. Politseiniku tütar
Pervik, A. Kunksmoor
Pervik, A. Jänes keedab suppi
Pets, H. Klassikokkutulek Kassaris
Pets, H. Õnneõiteta sirelid
Pets, H. Ussikuninganna Egle
Pets, H. Meelespead
Rahula, A. Tule meie juurde
Rannamaa, S. Kadri
Rannamaa, S. Kasuema
Rannap, J. Klaabu
Rannap, J. Musta lamba matused
Rannet, E. Kivid ja leib
Rass, A. Kasuisa
Raud, E. Naksitrallid
Raud, E. Sipsik
Raud, E. Kaval-Ants ja Vanapagan
Reinaus, R. Verikambi
Reinla, A. Pätu
Roht, R. Elutee
Ruitlane, O. Vee peal
Saar, V. Ukuaru
Saar, V.  Kraakuvi mägi
Saarsen, K. Poola suvi
Sajo, M. Jäljed
Sander, M. Litsid
Sergo, H. Näkimadalad
Tammer, E. Elu jõud
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus I
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus V
Teder, A. Elu õpilane
Tomusk, I. Vend Johannes
Tomusk, I. Tere, Volli!
Toona Gottschalk, E. Pagulusse
Traat, M. Inger
Traat, M. Minge üles mägedele
Traat, M. Peremees võtab naise
Tuglas, Fr. Väike Illimar
Tungal, L. Kristiina, see keskmine
Tungal, L. Kirju liblika suvi
Tungal, L. Saba
Uustulnd, A. Tuulte tallermaa
Vadi, U. Neverland
Vaidlo, R. Lood Kukeleegua linnast
Viirlaid, A. Ristideta hauad
Vilde, E. Raudsed käed
Vilde, E. Mahtra sõda
Vilde, E. Mäeküla piimamees
Õnnepalu, T. Inglise aed
Õnnepalu, T. Paradiis


teisipäev, 16. oktoober 2018

Hea külastaja!

18. ja 19. oktoobril saad oma raamatud tagastada tagastuskasti. Raamatukogu on suletud, kuna töötaja osaleb Eesti raamatukoguhoidjate kongressil.

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Tulekul on kohtumine Hendrik Relvega

Juba järgmisel nädalal on huvilistel erakordne võimalus kohtuda rännumehe Hendrik Relvega!

neljapäev, 4. oktoober 2018

Tulekul on oktoobrikuine mälumäng

Kõik huvilised on oodatud mälumängule 9. oktoobril kell 19. Võistkonna suurus võib olla 1-6 liiget.