kolmapäev, 17. oktoober 2018

Vallarahva lemmikraamatud

Tänavu jaanuarist septembri  lõpuni kestnud küsitlusel sai vallarahvas valida, millised raamatud eesti kirjandusest on olnud läbi aegade kõige  südamelähedasemad. Enim on lugejaid kõnetanud A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus", kuid kustumatu mulje jätnud ka O. Lutsu "Kevade" ja A. Kiviräha "Rehepapp".  Raamatukogus on üleval väljapanek valitud teostest, siin on täielik nimekiri:

VALLARAHVA LEMMIKRAAMATUD
Afanasjev, V. Serafima ja Bogdan
Anniko, S. Rusikad
Beekman, A. Tondinahad
Beekman, V. Eesli aasta
Erich, A.  Enne äikest ja selle järjed
Gailit, A. Toomas Nipernaadi
Gailit, A. Ekke moor
Hargla, I. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus ning selle järjed
Hinrikus, K. Katariina ja herned
Hint, A. Tuuline rand
Hion, E. Võta isiklikult
Hvostov, A. Šokolaadist prints
Kahro, M. Seal, kus näkid laulavad
Kalman, A. Oma talu
Kareva, D. Päevapildid
Kasemaa, A. Rannamännid
Kasemaa, K. Sindi eile ja täna
Kaugver, R. Vana mees tahab koju
Kender, K. Ebanormaalne
Kibuvits, L. Soomustüdruk
Kiik, H. Maria Siberimaal
Kitzberg, A. Libahunt
Kivirähk, A. Rehepapp
Kivirähk, A. Lotte reis lõunamaale
Kivirähk, A. Kaka ja kevad
Kreutzwald, Fr. R. Tark mees taskus
Kross, J. Kolme katku vahel
Kross, J. Keisri hull
Kross, J. Wikmani poisid
Kukk, T. Eesti taimede kukeaabits
Lahi, R. Värdi
Lall, T. Katki
Loosaar, V. Eitahalood
Luik, V. Seitsmes rahukevad
Luts, O. Kevade
Luts, O. Suvi
Maran, I. Londiste, õige nimega Vant
Mikita, V. Lingvistiline mets
Mikker, U., Kapp, R. Seal kusagil ma olen
Mikweldt, J. Koer, kass ja kaks õde
Müüripeal, H. Selma brigaad
Niit, E. Triinu ja Taavi lood
Niit, E.  Pille-Riini lood
Normet, D. Une-Mati Rannakülas
Parvet, V. Elu pärast surma
Pauts, K. Tulekandja
Pauts, K. Politseiniku tütar
Pervik, A. Kunksmoor
Pervik, A. Jänes keedab suppi
Pets, H. Klassikokkutulek Kassaris
Pets, H. Õnneõiteta sirelid
Pets, H. Ussikuninganna Egle
Pets, H. Meelespead
Rahula, A. Tule meie juurde
Rannamaa, S. Kadri
Rannamaa, S. Kasuema
Rannap, J. Klaabu
Rannap, J. Musta lamba matused
Rannet, E. Kivid ja leib
Rass, A. Kasuisa
Raud, E. Naksitrallid
Raud, E. Sipsik
Raud, E. Kaval-Ants ja Vanapagan
Reinaus, R. Verikambi
Reinla, A. Pätu
Roht, R. Elutee
Ruitlane, O. Vee peal
Saar, V. Ukuaru
Saar, V.  Kraakuvi mägi
Saarsen, K. Poola suvi
Sajo, M. Jäljed
Sander, M. Litsid
Sergo, H. Näkimadalad
Tammer, E. Elu jõud
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus I
Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus V
Teder, A. Elu õpilane
Tomusk, I. Vend Johannes
Tomusk, I. Tere, Volli!
Toona Gottschalk, E. Pagulusse
Traat, M. Inger
Traat, M. Minge üles mägedele
Traat, M. Peremees võtab naise
Tuglas, Fr. Väike Illimar
Tungal, L. Kristiina, see keskmine
Tungal, L. Kirju liblika suvi
Tungal, L. Saba
Uustulnd, A. Tuulte tallermaa
Vadi, U. Neverland
Vaidlo, R. Lood Kukeleegua linnast
Viirlaid, A. Ristideta hauad
Vilde, E. Raudsed käed
Vilde, E. Mahtra sõda
Vilde, E. Mäeküla piimamees
Õnnepalu, T. Inglise aed
Õnnepalu, T. Paradiis


teisipäev, 16. oktoober 2018

Hea külastaja!

18. ja 19. oktoobril saad oma raamatud tagastada tagastuskasti. Raamatukogu on suletud, kuna töötaja osaleb Eesti raamatukoguhoidjate kongressil.

esmaspäev, 8. oktoober 2018

Tulekul on kohtumine Hendrik Relvega

Juba järgmisel nädalal on huvilistel erakordne võimalus kohtuda rännumehe Hendrik Relvega!

neljapäev, 4. oktoober 2018

Tulekul on oktoobrikuine mälumäng

Kõik huvilised on oodatud mälumängule 9. oktoobril kell 19. Võistkonna suurus võib olla 1-6 liiget.


esmaspäev, 1. oktoober 2018

Tuntud inimene raamatukogus


Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 17 laenutab raamatukogus ansambli Sibyl Vane solist Helena Randlaht.

kolmapäev, 26. september 2018

Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust

Juba raamatu pealkirja järgi võib ennustada, et midagi tavalist nende kaante vahelt ei leia. Kes on näinud Fredrik Backmani teose "Mees nimega Ove" järgi tehtud filmi või lugenud raamatut, teab, et sel autoril on harukordne empaatiavõime ja tundlik sotsiaalne närv. Lisaks ka parajalt pöörane fantaasia, nagu vanaema-raamatust selgub. Teoses on palju isemoodi tegelasi - peale nohikliku tüdruku Elsa ja tema pöörase vanaema ka hirmuäratav Monstrum, kohutav võitluskoer, lahtise suuvärgiga taksojuht Alf, kontrollifriik Britt-Marie jne. Muidugi selgub, et pea miski ega keegi pole päris selline, nagu esialgu paistab.  Või kui on, siis on selleks hea põhjus.

"Muinasjuttude lõpud on rasked. Mitte niivõrd sellepärast, et muinasjutt otsa saab, sest muinasjutud peavadki ju lõppema. /.../ Aga asi on selles, et kõik kangelased peavad kõigi muinasjuttude lõpus "elama oma elupäevade lõpuni õnnelikult". Ja sellega kaasneb väike tehniline probleem. Sest muinasjututegelastest, kelle elupäevad lõpevad, jäävad maha teised tegelased, kes peavad elama oma elupäevade lõpuni ilma nendeta."

Kuigi peadpööritavalt üles ehitatud, on see lugu kõige olulisematest eluväärtustest: armastusest, andestusest, sõprusest ja sellest, et igaühel peab olema keegi, kellele saab alati loota.

neljapäev, 20. september 2018

Hea lugeja!

Teisipäeval 25. septembril saad raamatud tagastada tagastuskasti, kuna osalen valla raamatukogutöötajate õppereisil ja raamatukogu on suletud.

Palun võimalike ebamugavuste pärast vabandust!