kolmapäev, 4. märts 2009

Kaob kord eestlaste keele kõla...

Viimasel ajal meedias sageli kajastatud eesti keele teema meenutas mulle, et polegi siin ühe kavandatava rumaluse suhtes arvamust avaldanud. Nagu te aimasite, on tegu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga. Ma uurisin natuke seda eelnõu ning selle ümber käivat tralli. ERR-i väitel on nimetatud eelnõus kirjas eesti keele ja kirjanduse õppemahu vähendamine gümnaasiumis praeguselt 12 kursuselt üheksale. Klassikuid(?) tsiteerides: "Tule taevas appi!" Kuidas saab sellisele mõttele ÜLEÜLDSE tulla??? Kas lugupeetud haridusminister on kursis praeguste noorte kirjaoskusega? Mis saab sellest veel siis, kui tunde veelgi vähendatakse? Ja pange tähele, tegu on eesti keele JA kirjanduse tundidega. Seda ajal, kui noorte lugemus on drastiliselt vähenenud ning loetud tekstist arusaamine samuti.
Eelnõus on vähemalt üks karjuv vastuolu. Paragrahvis 6 "Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted" on ESIMESENA ära toodud: "üldharidus peab toetama Eesti keele ja kultuuri kestmist ja jätkusuutlikku arengut". Kuidas toetab haridus keele kestmist, mida räägib maailmas vähem kui miljon inimest, vähendades selle õpetamise mahtu? Kas teie leiate selles mingi loogika?
Nagu suurtähtedest taipate, keerasin end selle teemaga parasjagu üles. Aga arvan, et asja eest. Toon siia mõned näited kaasaegsete noorte eesti keelest:
"mull täpselt sama ja olen 14 pean nõusi pesema ja koristama
olen meest soost ja teen naiste töid"

"MInul on nii et minul pm. koguaeg vingutakse kellega ma läbi saan, et ma saan mingi pättidega läbi. Kuid asi pole ütlse nii , nad et saa midagi ütleda sest nad et tunne neid niii nagu mina."
"Dynami:ti & Red bulli ei joo selle pärast et need on purgis, vahetvahel kui rattaga sõita siis ei ole seda purki kuhugi panna ja häirib."
Eks neid näited ole palju hullemaid ette sattunud (ma arvan, et teilegi), kahjuks aga fikseerimata jäänud.


Hiljem lisatud: kuna postitus jäi paariks päevaks laagerduma, jõudis haridusminister teemal uuesti sõna võtta ja lubas, teha ettepaneku, et eesti keele tunde vähendataks vähem (:D) Loodetavasti võib pärast seaduse vastuvõtmist rõõmsalt ohata: "Hea, et niigi läits!"


Keda raamatukogutädi jutt ei veena, lugegu teemat kirjanik ja eesti keele õpetaja Aidi Valliku blogist. Ta on otsinud välja ka natuke statistikat.

2 kommentaari:

Raamatutuba ütles ...

Tubli :))
Ma lisaks siia ka vead tõlkeraamatutes, hommikuterevisiooni saatejuhtide "eee"-tamised, vahel ka tekst ajakirjades ...
See kõik hakkas juba varem peale ...
aga ega nad s.o. seadusetegijad tõesti ei tea ...
Hea näide tegelikust elust veel siit lehelt -
http://www.otseelust.com/

Piia ütles ...

Mulle tundub ka, et kui ma veel noor ja ilus olin ja rohi rohelisem, ei olnud raamatutes nii palju vigu. Praegu on veatu raamat pigem erand kui reegel.