Näiteks mina käisin pühapäeval Hispaanias. Anna-Maria Penu raamat „Minu Hispaania“ ei haaranud mind mitte niivõrd reisi sihtpunkti, vaid kirjutamisstiili pärast. Hispaania on mulle ikka tundunud liiga palava ja liiga lärmakana, see mulje sai raamatust kinnitust. Õppisin aga selle maa kohta veel nii mõndagi – kui võimatu on Hispaania bürokraatia (uskuge, meil Eestis käivad asjad veel vägagi libedalt!), kui palju oliiviõli suudavad hispaanlased toiduga tükkis pintslisse pista, et hispaanlaste kinnisvarahinnad ja laenuorjus võivad olla karmimadki kui meil, et naised on seal alles suhteliselt hiljuti koduseinte vahelt välja saanud jne jne. Raamatu tekstidest enamik on meedias varem ilmunud ning kaante vahele ei ole nad paigutatud kronoloogiliselt, vaid mingi teise loogika järgi. Seetõttu jäi teos minu silmis pisut auklikuks. Näiteks tahtnuks ma teada, millega päädisid peategelase ponnistused ametivõimude asjatundmatuse kiuste hispaanlasega abielluda – kumb siis lõppeks peale jäi? Ja mõned fotodki ei oleks paha teinud, kasvõi üldvaated kirjaniku kodulinnast Valenciast vms. Siiski meeldis see üllitis mulle väga, nautisin Anna-Maria lennukat teksti ja tema humoorikaid arvamusi Hispaania veidrustest.
Foto: http://static.panoramio.com/photos/original/10554128.jpg
Veidi varem käisin sipsti ära Islandil. Tarvo Nõmme „Minu Islandi“ võtsin kätte seetõttu, et tahan sinna kunagi ka päriselt sõita – tundub nii põnev koht olevat! Ja küllap ongi, kui 9 aastat kohapeal elanud mees sellest raamatu kirjutab – järelikult pole veel ära tüüdanud. Algus polnud teosel just paljutõotav, kuid peagi sai tekst hoo sisse ja siis oli lausa lust lugeda. Islandlaste veidrusi (näiteks mädandatud hailiha ja lambasõnniku tuhas küpsetet viljastatud pardimunade söömist) kirjeldatakse mõnusa ehtmeheliku huumoriga. Saab aimu ka eestlaste elust selles saareriigis, talvistest raskustest (kui juhtud autoga lumme kinni jääma, pead olema valvas, et lumesahk su masinat teelt ei pühiks) ja eraldatusest (200 kilomeetrit sõbra juurde õlut jooma minna ei ole Islandil eriline vahemaa), riigi muutumisest edukuse etalonist majanduskrahhi võrdkujuks ja paljust muust. Minu arvates oleks võinud raamat vähemalt poole paksem olla! Igatahes on nüüd selge, et sinna mina lähen ja mitte viiepäevasele turistikale. Ikka terve ring tuleb saarele peale teha!
Foto: http://tommyimages.com/Stock_Photos/Scandinavia/Iceland/Waterfalls/slides/Iceland_0991-Godafoss_Waterfalls.jpg
5 kommentaari:
vat mis vahva raamatukogu blogi :) hakkan siin käima teisigi raamatututvustsi noolimas. kiirel ajal kiirel inimesel väga oluline asi kompaktselt asjatundlikku teavet saada.
Aitäh heade sõnade eest!
Eks siia satub raamatututvustuste (oi, kui palju "tutu"-sid ühes sõnas!) vahele igasugu muud juttu, seega ma ei tea, kui kiire ülevaate (khm, asjatundlikkusest rääkimata :D ) võib saada. Paremal aga on nimekiri blogidest, kus ainult raamatututvustused ongi, nime all Raamatunärijad Internetis. Sealt võib nii mõndagi põnevat leida ;)
Jah, Minu Hispaania ka minul loetud, polnud viga. Aga eile ostsin uue raamatu, mis samuti jutustab Hispaaniast. Tõsi midagi sootuks teist kui Minu Hispaania. Märkasin sellest romaanist lühitutvustust viimases Ekspressist raamatu leidsingi Raamatukois.
See oli siis mitte Eestis elava eesti kirjaniku kirjutatud ja raamatu nimi oli La mala vida ehk neetud elu. Ütleksin, et väga julge tekst ja super hästi kirjutatud raamat. Veidi isegi rõve ja samuti ka kurb, kuid tõeliselt huvitav ja midagi väga erilist! Jätkan lugemist, kohe jõuan lõpuni :).
Õigus, Piia ;)) See on ainuke viis minna kaugele ...
Enne selle raamatu (Minu Island) soovitan lugeda Laxnessi Islandi kella. Pisut raskepärane aga avab paljude asjade tagamaid ...
Soovitan soojalt ;))
Islandi kell on mul ka plaanis ;)
Post a Comment