reede, 28. august 2009

Mis pagana Ameerika unelm???

Maire Aunaste pole suu peale kukkunud ja tema kirjasõna on täpselt sama vahe kui ta keelgi. Pealtnäha elegantse kergusega kirjeldab ta oma viie illegaali-aasta läbielamisi Ameerika Ühendriikides.
Kui sissejuhatusest üle saada, libiseb raamat kiiresti nagu lennusõit reisijal, kes on tukkuma jäänud. Unenägu, mida ta seejuures näeb, haarab teda täiesti oma pöördeliste ja pööraste sündmustega. Need ei ole kaugeltki mitte ilusad kujutluspildid tõotatud maast, kohati pigem rõhuvad, nii et on tahtmine sellest unest ärgata.

Imetlusväärne on see, kuidas Maire on viie aasta muljed ja meenutused õhukeseks kokku rullinud ja kaante vahele surunud nii, et järele jäi vaid kontsentraat - need kõige teravamad, magusamad ja pentsikumad maitsed. (Mulle tuli kohe meelde, kuidas nupukas naine leidis, et nende järjekordne elamispind mööblist täiesti tühi ning madratsi aseaineks rullis ta kogu riidevaru vorstikesteks ja toppis tekikotti). Nende meenutuste hulgas on ruumi kaksiktornide kokkuvarisemisele, veidratele vanainimestele, kellest üks ei tahtnud kusagil riideid kanda, ning sellele, mis juhtub, kui suurlinna tabab ööpäevaringne elektrikatkestus. Oma abielu ning selle lõhkiminekut on Maire suutnud käsitleda ilma liigse kibestumuseta, muide. Peaaegu peenetundeliselt.

Kohustuslik peaks raamat olema aga inimestele, kes arvavad, et Ameerikas (või ükskõik, kus) ootavad neid pudrujõed ja piimamäed.

1 kommentaar:

Raamatutuba ütles ...

n sest raamatust teada - kust võtab ta oma raadiosaadetesse selle imepärase (minu jaoks ;)) muusika! Ta tõi ju sealt kaasa kas mitte kohvritäie plaate!!!!