kolmapäev, 30. september 2009

Miks ootan sind, ei tea, kuid see on nii

Herbjørg Wassmo "Seitsmes kohtumine" on nagu Ruitlase "Naise" vastand. Kui "Naine" räägib kooselust, mis tipneb lahkuminekuga, siis "Seitsmes kohtumine" hoopis lahuselust, mis viib lõpuks kokku. Kui üks on läbini mehelik, siis teine pigem naiselik. Ja mõlemad on head!
"Seitsmendas kohtumises" vaatleb Wassmo kahe inimese elu hetkest, kui nad lapsepõlves kohtusid kuni 40-te eluaastateni. Nad on pärit erinevatest maailmadest - Gorm jõukast äriperekonnast ja kunstnikuhingega Rut väikese Põhja-Norra saare maakolkast. Millegipärast jäävad nad üksteise mõtteisse kummitama juba esimese kohtumise järel. Elu viib neid kokku veel mõnelgi korral, kuid olud ei soosi ühist teejätkamist. Või ei ole äratundmine, et just teine on See Õige, veel meeltes kinnistunud.
Raamat on üles ehitatud nii, et lugeja jälgib Ruti ja Gormi elukäike vaheldumisi. Pean ütlema, et Ruti osa tundus mulle huvitavam ja dramaatilisem - küllap pidigi olema, kunstnikud ongi ju erilised või nii me vähemalt eeldame. Ja ma sain aru, mis paelus Gormi Ruti juures, aga vastupidi mitte just eriti. Need korrad, kui need kaks aeg-ajalt kokku põrkavad, on ebalevat särinat täis.
Lõppu ma ära ei räägi, siis pole huvitav lugeda. Eks võtke raamat ette ja saate teada, kuidas lugu läks.
Wassmo istub mulle niivõrd, et plaanin kogu tema eestikeelse loomingu läbi lugeda. Aitäh tõlkija Elvi Lumetile!

2 kommentaari:

Urge raamatukogu ütles ...

Kunagi lugesin Wassmot lausa kohutava isuga, et nagu tema ja minu mõtted olid sarnased. Nüüd ei saa enam, liiga sünge.

Piia ütles ...

Vot selle raamatu kohta ma sõna "sünge" küll ei kasutaks. Nii et soovitan ;)