kolmapäev, 28. oktoober 2009

Luksuslik Luksemburg

Eelmisel nädalal võtsin osa Pärnu Lahe Parnterluskogu õppereisist Luksemburgi. See tähendas kaht pikka päeva tulekut ja minekut ning kolme veelgi pikemat kohapeal täis tihedat programmi. Hommikul hiljemalt kella poole üheksaks pidime söönud ja minekuvalmis olema, et Mercedes-buss saaks meid õhtul 9-10ni ringi logistada. Või mis logistada! Pigem oli see sujuv sahistamine ühest punktist teise. Kohalikud bussijuhid olid niivõrd osavad, et ma ei liigutanud kulmugi, kui pidime mingisse meetrilaiusesse tänavasse pöörama või mööda Moseli oru serpentiine kõrguste poole trügisime.
Vaatamisväärsuste ja poodlemise asemel tutvustati meile erinevaid asutusi, tootmisi ja projekte, söödeti rikkalikult (isegi liiga, tagasisõiduks kaotasin täiesti isu), võeti kõikjal vastu kui väga tähtsaid külalisi. Luksemburgi vanimas linnas Echternachtis käisime linnapea vastuvõtul ja tõlgiks oli meile otsitud vahva patsiline Ants, kes vaheldumisi Eestis ja Luksemburgis elanud on.
Riik ise on väga väike, väga roheline (meie sealviibimise ajal hakkas just sügistoone lisanduma), eestlase jaoks peaaegu mägine. Hämmastava osavusega on kokku põimitud pealtnäha sobimatu - lehmad külas majade vahel jalutamas, itaalia restoran ja hobumaneež, puuetega inimeste instituut ja tigudefarm...
Mõtteid ja muljeid sai palju, aga pilt teatavasti ütleb rohkem kui tuhat sõna (foto suurendamiseks kliki pildil).

Kitsefarmis. Juust oli üsna lehkav, aga maitsev! Ei tea, millise juuksuri juures see tukaga sell käib?












Naturaalne õunamahl. Soovite-õuna astelpaju, õuna-porgandi, õuna-kirsi, õuna-pirni?












Beaufort'i loss. Omanik on väga krapsakas vanadaam, kes ise elab kõrval renesanssvillas.












Ants taastatud vanas veskis usinalt tõlketööd tegemas.












Luksemburgi vanim linn Echternach. Ilus!












Viinamarjaistandused. Saak on värskelt ära korjatud ja veiniks tehtud.












Pealinna jaoks oli aega alles pimedas.












Hüdroelektrijaama veehoidla, 17 m sügav.
All orus on teine bassein, elektri tootmiseks lastakse ülalt vesi pahinal alla ja siis elekter mööda traate Saksamaale. Lihtne ju :D












Moseli jõe orus. Vasakul paistab Saksamaa.

pühapäev, 18. oktoober 2009

Euroveskid jahvatavad aeglaselt

Mis on ehituseks kõige sobivam aeg? Loomulikult talv! Nii on vähemalt välja tulnud Sauga noortekeskuse ja raamatukogu hoone ehituskulgu jälgides. Juba juulis koliti meid kibekiiresti välja, nii et mu vaesed raamatud on siuh-säuh kuskile lattu hunnikusse loobitud (armas taevas, tee nii, et seal ei läheks nad hallitama ja ei langeks rottide närida). Ja millal läks lahti ehitus? Õige vastus on oktoobris! Kui mõelda, et kaks kuud oleks aega olnud veel atra seada, korralikult pakkida ja asjad läbi mõelda, kohalikel inimestel oleks võinud kogu see aeg saun töötada ja noortele jäänud nende keskus... Aga mis sest enam heietada, nüüd on asi igatahes lahti läinud ja lammutamine käib täie hooga. Ega ma täpselt teagi, kui palju olemasolevast tuleb maha tõmmata, enne kui juurde saab ehitama hakata. Nii et põnev on!

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Sügismelanhoolia

ära usu neid kullaseid kuubesid puil
rünkpilvede aluseid kiiri
piiskade sillerdust pragunend suil
sügis tõmmanud suvele piiri

pea kaanetub taevas ja pisaraid valab
mustub maa ja mustub me meel
külmas pimedas haardes kuid vaikselt ja sala
uus kevad me poole on teel