neljapäev, 24. detsember 2009

Kallis sõber!














aja kiires voolus korraks peatu
heida hetkeks selja taha pilk
päevadest sai aasta kokku seatud
nagu jõgi tilga järel tilk

suured teod ja mõtted saavad alguse
just siinsamas meie endi sees
ise loome enda ümber valguse
aasta ainukordses pärlikees

Ilusaid pühi ja soovide täitumist uuel aastal!


Foto: Jef Maion

esmaspäev, 14. detsember 2009

Täiesti truudusetu tüüp

See olen mina! Avastasin eile, et mul on jälle kord liiga palju raamatuid korraga pooleli. No miks ma ei saa lugeda nagu normaalsed inimesed - truult üks raamat lõpuni, siis järgmine, ülejärgmine jne? No mis meil siin siis on: Arundhati Roy Väikeste Asjade Jumal (väga hea, aga pisut keeruline nende kummaliste india nimede tõttu), Herta Laipaiga Hauakaevaja lood (esimene lugu sobiks meeleolult imehästi kogumikku Õudne Eesti), Justin Petrone Minu Eesti... (ah, õigus, see on juba läbi loetud), muidugi Leelo Tungla Samet ja Saepuru (selle võtsid usinad lugejad mul vahepeal käest, nuuks!), ikka veel on pooleli Theodore Zeldini Inimsuhete ajalugu Hubert Matve Ehitus läbi aegade, Põhjala müüdid ja legendid, kas veel midagi? Pluss need, mis kõrguvad öökapil, aga mida pole seni lahtigi teha jõudnud. Oeh. Kohati tundub, et mul on masohhistile sobiv töö - kogu aeg näed, kui palju on häid raamatuid ja tead, kui väheseid neist lugeda jõuad. Ühes jutus päästis poiss rannal kuivale uhutud merikarpe neid vette tagasi visates. Karpe oli tuhandeid, poisilt küsiti, miks ta näeb vaeva, kui ta ei suuda niikuinii kõiki päästa. Poiss vastas, jah, aga selle merikarbi suudan. Ja siit tuleb minu uusaastalubadus - olgu sõbrad mulle tunnistajaks, ma pole elusees uusaastalubadusi andnud - ma lõpetan järgmise aasta jooksul KÕIK pooleliolevad ja öökapil virnas kõrguvad raamatud. Vähemalt niipalju ma suudan, nendest tuhandetest :D

reede, 11. detsember 2009

Olen ka nüüd kuulus ja kummaline :D


Kes koera saba ikka kergitab, kui mitte koer ise, eksju. Meie raskelt sündinud titeke - e-raamatukogu projekt hakkab tasapisi hoogu sisse saama. Veidi on sellest juttu tänases Postimehes: http://www.postimees.ee/?id=199429
Pikk tee on veel käia, kõige raskem on veenda kirjanikke oma loomingut tasuta jagama. Ja miks peakski, kui nemad on sellega nii palju vaeva näinud, eksole! Seda enam väärivad tänu need, kes on lahkelt meile oma teoseid jaganud - Indrek Hargla, Enn ja Helga Nõu, Enn Vetemaa, Peeter Sauter, Kati Murutar, Ketlin Priilinn jt. Suur aitäh!

esmaspäev, 7. detsember 2009

Valik - olla rongaema või rongatöötaja

Tundub, et juba terve igaviku pole tööle saanud. Päevad lähevad, raamatukogule saabunud ajalehevirn kasvab meeletu kiirusega, aga lapse haigus ei paista kuidagi taanduvat. Möödunud kolmapäeval läksin veel tõbise lapse kõrvalt tööle, aga kui ta helistas, et palavik on üle 39, panin sildi aknale, et vabandage... Raske südamega, mulle ei meeldi, kui minu äraoleku pärast peavad inimesed kinnise raamatukoguukse ees ringi keerama ja koju tagasi minema. Aga seekord tõesti valisin rongatöötaja positsiooni, lootes, et paari-kolme päevaga hullem möödas on. Aga see vastik viirus on pagana õel, kergitab ja langetab palavikku nagu sinusoidi - ükspäev 39, teine päev 37, siis jälle 39, järgmine päev 36... Enam ei julge rõõmustadagi, kui lapsel palavik läinud, sest peagi võib see hullemal kujul tagasi olla. Vähemalt saab homme arstile ja ehk natuke selgust ja abi.