kolmapäev, 25. august 2010

Mõista mõista, mis see on: taskus ulub tuul, aga silmad säravad?

Vastus: õnnestunud puhkus.
Nüüdseks jälle möödanik ehk kaunis mälestus. Mis sellest, et pidev 30-31 soojakraadi toas nullisid kõik tubased kraamimistöömõtted, et aknad jäidki pesemata, et sääsed kiusasid, et rattamatk on siiamaani tegemata, et aasta otsa kogutud puhkusereisi raha vähem kui kahe nädalaga peaaegu otsa sai. Aga ükskord ometi oli suvel tõeliselt suve nägu peas! Inimesed said pruuniks kui grillkanad, juuksed pleekisid heledaks nagu pesust tulnud linad. Meri oli suplejatest kirju. Uhh, mõnus! Sama mõnus oli selle juurest pageda jahedatesse mägedesse, et lasta end lummata tõeliselt majesteetlikust loodusest. Sõita süstaga Pärnu jõel ja lasta päikesel endale silma paista. Lugeda aias raamatut ilma, et tegemata asjad südamel kripeldaksid. Kutsuda sõpru külla. Rohida maasikapeenraid ja niita muru. Puhkus, mu sõbrad, on üks pagana tore asi!

Foto: Aasa Akerberg