teisipäev, 28. september 2010

Paar tundi taksos

Dagmar Lambi "Ööd kollases autos" on kerge paaritunnine lugemine. Lugu saab juba alguses hoo sisse, mingit uimerdamist raamatu jooksul ette ei tule. Naistaksojuhist minategelane kirjeldab oma argipäevi, õigemini küll -öid. Esiti mõtlesin, et tegu on nn dokumentaalteosega, aga romantilise liini lisandumine paigutas selle kuhugi "hallist eluproosast" kõrgemale. Küll aga tungib taksosse klientide eluproosa, mis vahel üsnagi värvikas.

"Ma näen... justkui poolikuid elusid. Ma näen mingit murdosa kellegi loost, raamatust ning järgmisel hetkel suletakse see minu ees. Ja mina jään fantaseerima, mis küll järgmisel leheküljel edasi saab..."

Need murdosasid eludest on kohati päris põnevad, millegipärast aga arvan, et taksojuhtide päriselu on märksa huvitavam kui see, mis avaneb raamatulehekülgedel. Olin isegi pettunud, kui selgus, et tegu on ilukirjandusega. Ja kerge roosamannaromantika jaoks olen vist lihtsalt liiga vana.
Veel arvamusi: http://liana-mandy.blogspot.com/2010/09/dagmar-lamp-ood-kollases-autos.html
http://loterii.blogspot.com/2010/09/dagmar-lamp-ood-kollases-autos-2010.html

2 kommentaari:

ma k6nnin ja k6nnin l6pmata teel... ütles ...

ma lugesin ta "naistes" juba läbi ja tegelikult reedeti lausa ootasin, et kas tal hakkab juba elus ka hästi minema :)
ladusalt jookseb jah jutt...

Piia ütles ...

Järjejutuna kõlaks lugu ehk tõesti paremini. Raamatuna jäi natuke väikeseks.