kolmapäev, 3. november 2010

Käisin kirjanikke kaemas

Eilne kirjanikeõhtu Olavi Ruitlase, Vahur Afanasjevi, Tarmo Tedre ja Kai-Mai Olbriga kujunes meeleolukaks. Ma kardan, et kohati naersin isegi ebaviisakalt valju häälega.
Afanasjev oli päris hoos, piinas kitarri ja meid (nagu ta ise ütles) lauluga (või millegi sellelaadsega vähemalt), aga halastusest jättis kolmandiku ette kandmata. Teder ei viitsinud või tahtnud oma pikemat proosat üldse ette lugeda, vaid tutvustas selle asemel "teistsugust" kunstialbumit Solvates meduusi, mille teises pooles pealkirjaga “Tigude süü" tõlgendavad neli kirjanikku (Hasso Krull, Valdur Mikita, Tarmo Teder, Urmas Vadi) 16 autori teoseid. Tederi uue romaani katkeid saab lugeda oktoobrikuu "Loomingust".
Ruitlane jättis "elusast peast" märksa tagasihoidlikuma mulje, kui oma tekstidega. (Muide, saladuskatte all võin öelda, et Peeter Sauter pole päriselt ka üldse nii macho, kui arvatakse). Kõige vahvam oli aga mulle seni tundmatu Kai-Mai Olbri, küpses eas daam, kes tegeleb nii kübarate, kujutava kunsti kui kirjutamisega. Tõeliselt sügav ja mitmekülgne isiksus, kes ei pidanud paljuks ühe oma luuletuse ettekandmiseks Heino Kiigeks kehastuda! Muide, üheks Kai-Mai kireks on anagrammid. Nt Edgar Savisaar - Edasi, arg varas! :D

Kommentaare ei ole: