esmaspäev, 27. detsember 2010

Eestlastel ju pole tulevikku!

Kui ETVst Anu Välba rõõmsat teadet kuulsin, et "seekordne aastavahetus saab olema väga suurejooneline", tundsin lausa füüsiliselt, kuidas turri läksin. Keel ja selle õige kasutus peaks ajakirjaniku jaoks olema üks prioriteete, on siiralt kahju, kui nii särav ametiesindaja vägisi konstrueeritud ja rahva suus (kahjuks!) levima hakanud tulevikuvormiga kaasa läheb. Aga mida me teha saame? Ise mitte vooluga kaasa minna. Ei pea rääkima nii, nagu tõlgiks pidevalt ingliskeelset teksti. Tsiteerides Õnne tänava Allanit: "Mingi austus peab ka ikka olema!" Eesti keele rääkijaid on ju nii vähe, hoidkem seda keelt veidigi paremini!

3 kommentaari:

ma k6nnin ja k6nnin l6pmata teel... ütles ...

Väljendid tulevad ja lähevad, ehk unub seegi varsti...
Noh samamoodi, nagu mitu aastat järjest, kui kellegi poole pöördusid, ütles ta kõigepealt:"Nii?" hääletõusuga üles...
;)

pinginaaber ütles ...

hm ... mina usun, et eestlastel ikka on tulevik küll! eesti keeles ei ole tulevikku kui ajavormi ;)
ja ega see "saab olema" ikka ka väga vale ole, see vorm on ikkagi tulevikus toimuva väljendamiseks siiski lubatud - kui ikka "tuleb" vormi abil väga heasti tuleviku väljendamine välja ei tule.
seega, laseme ikka keelel ka uueneda ning ajaga kaasas käia :)
Krista

Piia ütles ...

Eks see tuleviku-teema on ühest vanast naljast, et eestlastel pole sugu ega tulevikku.
Mis puutub kõnealusesse värdvormi, jään oma arvamuse juurde, siiamaani on ju kõike tulevikus toimuma hakkavat ilma selleta väljendatud ja kenasti hakkama saadud. Kui juhus tuleb, uurin keeleinimeste arvamust, päris huvitav.