teisipäev, 25. oktoober 2011

Raamatukogutädi udus

Udust vaatas Siilile vastu Öökull ja hõikas: "Uh-huu-huu! Uu-huu-huu-huu-huu!..." ning kadus samas uduloori taha.
"Segane," mõtles Siil, võttis maast kuivanud pulga ja sellega udu kombates liikus edasi.

J. Norštein, S. Kozlov "Siil udus"

Kui ma praegu raamatukogu aknast välja vaatan, näen ainult majaesist laternaposti ja suurt rohkem mitte midagi. Kogu ümbrus on justkui halli piimaga üle valatud. Töölesõit oli omaette eksootika. Nii külm, et kindad ja püksipõlved kattusid peenikese härmapusaga. Nii niiske, et prillidele ladestus sadu pisikesi piisku. Sõrmeotsad ja varbad muutusid lõpuks vägagi tuntavaks. Aga väljahingatavad aurupahvakud näitasid, et süda on täitsa soe! Mulle meeldib oktoober!

Kommentaare ei ole: