Eile luges kirjandushuviliste seltsi "Luule" liige Virve Meri meile ette luuletuse, mis valmis tal päev varem teel raamatukogust koju (no näete, kui inspireeriv koht on raamatukogu, eksole!). Et see nii ajakohaselt ja vahvalt kõlab, mõtlesin seda ka laiemalt jagada.
Endaga normaalselt saan ma läbi,
kes siis iseennast tülitab.
Vahel siiski taluma pean häbi
kui mu rahakott mind sülitab.
Varem justkui rahakott ei lekkind
euro ajal avastasin kaod.
Küllap vist on rahakotti tekkind
mulle nähtamatud mikropraod.
Takistaks mind kasvõi tosin tonti
varem tulnuks mõelda sellele:
tuleks viia rahakott remonti,
aga millal, kuhu, kellele?
Virve Meri, 18.01.12 Saugas
0 kommentaari:
Post a Comment