teisipäev, 5. juuni 2012

Puhaku ta rahus

Hollandi kirjaniku Frederik Hermansi "Igavene uni" sattus mu kätte üpris juhuslikult riiulite korrastamise käigus. Lugu räägib hollandi noormehest, kes läheb oma ambitsioonide taganttõukel inimtühja Põhja-Norra tundrasse ekspeditsioonile meteoriidikraatreid otsima, seltsiks paar kohalikku tarkurit. Algusest peale saadab minategelast aga äparduste jada. Pea kogu raamatu kestel saadab lugejat aimdus, et midagi peab kohe-kohe juhtuma.
Sise- ja välisvaatlused on teoses üpris kenasti tasakaalu seatud. Saame üsna hea pildi Norra tundratingimustest ja seljakotiränduri ebamugavustest, samas ei ole ära unustatud peategelase siseheitluste väljajoonistamist ja "kõrvalosatäitjadki" on üpris karakteersed. Vähem põnev ei ole ka autori isik, kes oma sarkastilise mõtlemise ja konfliktsusega lausa kuulus oli. Näiteks keelas ta oma teoste tõlkimise. Miks? Täpsemalt saab aimu Sirbist:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6620:hollandi-kirjanduse-teine-tulemine&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3025

Igatahes arvan, et tema autobiograafiat oleks põnev lugeda, vabandust, vaadata.

Kommentaare ei ole: