reede, 28. september 2012

Teenindusest arvutiajastul

Arvutid on toredad ja kasulikud asjad. Aga mulle ei meeldi see, kuidas nad tõmbavad meie tähelepanu oluliselt eemale. Ehk siis inimestelt. Küllap olete isegi mõnes asutuses  märganud, et enamus teenindaja ajast ja energiast läheb arvutis tuhnimisele. Mõnikord avastan ennast ise sellise teenindaja rollist. Ja see meeldib mulle veel vähem.
Oleks aeg hakata inimestele rohkem silma vaatama.

kolmapäev, 5. september 2012

Roy Strider tõi Pärnusse tüki hommikumaad

Lootsin, et kohtumisele Roy Strideriga Pärnu keskraamatukogu rippsaalis saan vaikselt sisse hiilida, kuna minu hilinemine oli juba ette teada - olin ma ju kohtumise alguskellaajal veel tööpostil. Noh, selle lootuse purustas üheainsa mõjusa haugatusega Roy dobermann Rocky, kes niimoodi kõigile uuest saabujast märku andis. See kutsus publiku hulgas esile muheluse, mida õhtu jooksul koera ja peremehe suhtlust jälgides veel korduvalt ette tuli. Peale koera saatis Royd ka muusik Taavi Peterson, mis oli juba teine (esimene oli Rocky, eks ole) meeldiv üllatus. (Ei tea, kas Rockyst inspireeritud, aga lugu, mille Taavi esitas pärast seda, kui olin vargsi kuhugi taharitta maandunud, oli Ruja "Hüvasti, kollane koer".)
Roy ise jättis väga rahuliku, isegi veidi uneleva mulje, mis temast meedias maalitud portreega kuidagi kokku ei tahtnud sobida. Oma valmivat raamatutki ("Sherlock Holmes Riias") luges ta mõõdetud aeglusega, vahepeal silmi taeva poole tõstes. Et Roy on palju maailmas ringi rännanud, esitasid kohaletulnud küsimusi peamiselt võõraste maade ja kultuuride kohta. Kirjanik rääkis Mongoolia elust - kuidas hiiglasuurel maa-alal elav 2 ja pool miljonit hoogsalt linnastub, et Gobi kõrbe piiril võib aastane temperatuur kõikuda 100 kraadi võrra, et Mongoolia nomaadide majakestes hakkavad altari kohta hõivama televiisorid. Rääkis religioonidest, jagades dalai-laama arvamust, et iga rahvakild võiks jääda oma religiooni juurde. Ja milliseid veidrusi võib kaasa tuua võõraste uskumuste ülevõtmine - näiteks kristlik kirik Mehhiko indiaanlaste juures, mis on avatud palvetamiseks neile, kes pühakojas kellelegi halba (armas jumal, tee nii, et naabrimees saaks kärnad peale...) tahavad soovida. Meenutas ka reise Venemaa turgudele, kus ta isaga poisikesena käis, mehest kõrgem kartulikuhi Žiguli taga järel kolisemas (ja kuidas siis kord teeaugus käruratas alt murdus ja igavikku kadus, misjärel meestel muud nõu ei olnud, kui teinegi ratas eemaldada ja käru lohistina kasutada, sädemepilv taga). Muide, oma rännumehesoolikast hoolimata jõuab Roy Lõuna-Eestis väikest farmigi pidada, kus igal hommikul ootavad lüpsmist kitsed, kaagutavad tähtsalt kanad (või olid need hoopis haned?) ja vahti peavad kolm koera. Ah jaa, hobune on ka. Õhtu lõpetuseks esitas Taavi oma kitarriga selle võrratu loo: