reede, 16. november 2012

Ma teen su nii õnnelikuks

See on Anne B. Ragde uus raamat, mis räägib elust 60.-te aastate Norras, kui kortermajad olid mugavuse võrdkujud, WC ja televiisori olemasolu polnud veel enesestmõistetav, tolmuimeja ja sügavkülmik kuulusid aga lausa luksuskaupade hulka. Kirjanik piilub ühe trepikoja elanike korteriuste taha, tuues lugejani kirju pildi   erinevatest iseloomudest, välimustest ja emotsioonidest, peresuhetest. Peamiselt on see raamat muidugi naistest, kellest toona suur hulk pidas koduperenaise ametit.
Siit ei tasu otsida narratiivi, ühest punktist teiseni viivat lugu. Igast uksest lastakse lugeja sisse vaid viivuks - nagu postiljon või rahvaloendaja, et siis see jälle tema selja taga sulgeda. Mõne ukse taga toimuv jääb kripeldama, tahaks uuesti koputada, sisse astuda ja vaadata, mis elanikest edasi sai. Küllap selles on "süüdi" kirjaniku oskus luua väikesi maailmu iga karakteri ümber, mis toob tegelased lugejale lähedale, nii et nad muutuvad justkui vanadeks headeks tuttavateks.
Üks puudus on sellel raamatul ka - liiga kiiresti sai otsa!


Veel: http://maemaailm.blogspot.com/2012/10/anne-b-ragde-ma-teen-su-nii-onnelikuks.html
http://palamuserk.blogspot.com/2012/11/nadala-raamat-anne-b-ragde-ma-teen-su.html

kolmapäev, 7. november 2012

Maaraamatukoguhoidjate pidupäev Alatskivil


Foto tegi Sindi raamatukogu juhataja Ene Michelis, sest ma olin tõeliselt lummatud selle lehmakese traksipükstest!












Olen veel võlgu muljed Alatskivilt maaraamatukoguhoidja päevalt, kuhu seekord sõitsime Pärnumaalt vaid viiekesi. Meeleolu Alatskivil oli rõõmus ja sõbralik, saades toitu paljudest jällenägemistest kolleegide vahel (tuli mõte, et edaspidi võiks päevakavasse sellise suhtlemisaja lausa sisse planeerida!). Nüüdseks keldrikorruseni restaureeritud loss on suurejooneline vaatamisväärsus, mille üle kohalikud võivad tõeliselt uhked olla. Loss on mõnusalt hubane (eriti, kui trepihalli lahtisesse kaminasse on tuli tehtud), seal puudub tänu ohtralt kasutatud puidule ja tekstiilidele tavaliselt suurte hoonetega kaasas käiv kõledus. Rosinaks saias on keldrivõlvide all "tegutsev" teenijaskond. Kuna ajakava oli tihe, jäi ekskursioon kahjuks pigem kiirpilguks ja sestap haudun plaani sinnakanti sattudes lossiga põhjalikumalt tutvuda.
Valitud ettekandjad ja ettekanded olid aga kõik ise nägu ja see andis päevale toreda jume. Rein Veidemann arutles põhjalikult seotuse ja sidususe üle (oli ju raamatukogupäevade teema põlvkondade sidusus). Seda ettekannet tahaks lausa üle lugeda, nii huvitavaid mõttekäike leidus selles. Juhan Liivi Muuseumi direktor Mari Niitra heitis aga pilgu Kodavere kihelkonna aja- ja kultuurilukku, mille põhjal võis järjekordselt veenduda, kuivõrd kirev, mitmekesine ja sellevõrra rikkam on Eesti-suguse väikeriigi minevikupärand.
Aasta kirjanik, teoloog Meelis Friedenthal rääkis imaginaarsetest maailmadest, millest jäi meelde kummitama küsimus, kumb on reaalsem - kas reaalsus või unenägu. Sest unenäos me ju eeldame, et see ongi reaalsus! Muusikapalaga tervitasid meid Alatskivi Kunstide kooli õpetajad ja lühikese, aga vahva kõnega Tartu maavanem.
Ettekannete ajal liikus publiku seas ERÜ maaraamatukogude sektsiooni pöördumine kohalike omavalitsuste poole, mille sõnum oli vajadus viia kõrgharidusega raamatukogutöötajate palga alammäär võrdseks riigi keskmise palgaga. Pöördumisele kirjutas alla 103 maaraamatukoguhoidja päeval osalenut.


Ja lõpuks kõige tähtsam: kuulutati välja "Aasta maaraamatukoguhoidja 2012" nominendid. Need on:
Alili Ansel, Kullamaa raamatukogu Läänemaa
Ilse Aigro, Valgjärve raamatukogu Põlvamaa
Malle Kiis, Aruvälja raamatukogu Pärnumaa
Hele-Mai Truuts, Kabala raamatukogu Raplamaa
Lembi Mets, Kaarma raamatukogu Saaremaa
Anne Toome, Alatskivi raamatukogu Tartumaa
Viive Vink, Rannu raamatukogu Tartumaa
Ingrit Porkanen, Abja raamatukogu Viljandimaa
Merike Kender, Varstu raamatukogu Võrumaa

See kõige-kõige tublim kuulutatakse välja veebruarikuus toimuval ERÜ aastakoosolekul koos kõikide teiste ERÜ preemiate saajatega.

Pärast ettekandeid ootas meid lossirestorani poolt tõhus ja maitsev kehakinnitus. Ah jaa, mulle meeldis väga ka päevajuht, rõõmsa näoga mees ühest raamatukogust, kelle nime ma olen kahjuks unustanud!