teisipäev, 21. mai 2013

Muljed soojalt "otse ahjust" ehk Raamatukoguhoidjate X kongressist

Just praegu sõidavad paljud raamatukoguhoidjate kongressist osavõtjad kodu poole, veidi väsinud, kuid täis muljed ja emotsioone, loodetavasti ka mõtteid, ideid ja kujutlusi, mida tulevikus teha või teisiti teha. Sest samavõrd - või vahest enamgi - kui traditsiooniline loengute kuulamine, inspireerib meid suhtlemine põnevate kolleegidega.

Kongressi päevakava, tõsi küll, oli piisavalt tihe meenutamaks vana tõde "meil lobisemise eest palka ei maksta". Enim intrigeeris mind Kaie Holmi ettekanne "Rahvaraamatukogud vastamas väljakutsetele", mille kriitiline pilk mõjus teiste ettekannete positiivsel foonil lausa värskendavalt.

Asko Tamme juhitud vestlusring "Raamatukogu kui sotsiaalne ruum" tõi esile mitmeid erinevaid vaateid raamatukogu funktsiooni ja avatuse osas. Näiteks võrreldi raamatukogu kaubanduskeskusega, ehitati sinna sisse ujula ja vaieldi tuliselt selle üle, kas raamatukogu peaks olema nn hängimiskoht kõigile või tähtis haridus- ja kultuuriasutus. Nagu tihti juhtub, sai aeg otsa just siis, kui hakkas põnevaks minema ning bussid viisid soovijad ekskursioonile Pärnu keskraamatukogusse ja TÜ Pärnu kolledži raamatukogusse. 

Õhtusel vastuvõtul üllatasid osavõtjaid muusikaliste paladega Pärnu muusikakooli tublid noored. Kui lapseohtu muusikute esinemine pani vaatajad heldinult naeratama, siis teine üllataja kutsus esile nii mõnedki ehmatushüüded. Pärnu noorte meeste folkloorirühm Viisukesed põimib rahvatantsu vahele uljaid akrobaatikatrikke (või on see pigem vastupidi - akrobaatika seotakse tantsusammudega?), mis panevad kohati lausa hinge kinni hoidma. Viisukeste esinemise eest tänati kõva aplausiga ja olgu öeldud, et noormehedki jäid oma publikuga väga rahule.

Teise päeva hommikupoolsetest ettekannetest jäi minu jaoks kõlama sõna "haridus". Koguni niivõrd, et vaikne kripeldus taas koolipinki nühkida tükkmaad tungivamaks muutus. 
Uudseks lähenemiseks ettekannetele oli järgnenud Pecha Kutcha. Olga Einasto muheda juhtimise all kujunes see kiireks, kuid sujuvaks teatesprindiks, kus igal esinejal oli aega oma teemat tutvustada veidi üle kuue minuti. Samas oli see paras väljakutse nii esinejatele, kel tuli oma ettekanne võimalikult tihedaks sõeluda, kui ka kuulajatele, kuna kolmteist sprinti järjest annab juba poolmaratoni mõõdu välja. 

Lõpuistungi tänusõnadele eelnes inspireerivaima stendiesitluse väljakuulutamine, mille võitis konkurentsitult Viljandi linnaraamatukogu osavnäppude valmistatud ülevaade raamatukogu tööst laste ja noortega. 

Oli tihe ja meeldejääv sündmus, suur tänu korraldajatele, võõrustajatele ja kaasosalejatele! 

teisipäev, 7. mai 2013

Sõbrad surmani

Võtsin puhkuse ajaks raamatukogust ajaviiteromaanide riiulilt lugejate kiidetud Kristin Hannah'i raamatu "Jaanimardika tee ".
No mis ma siis oskan öelda? Läbi ma ta ju lugesin, kuigi pärast kaht kolmandikku kippus tüütuks. Ja selmet pärast kaane sulgemist analüüsida raamatut, tegelesin hoopis küsimusega, miks see mulle eriti korda ei läinud. Kirjutatud on üpris ladusalt (välja arvatud need lugematud kohad, kus autor peab oluliseks viimse hilbuni kirjeldada naiskangelannade riietust - no milleks?), esile on tõstetud peamisi eluväärtusi nagu sõprus, armastus, perekond; peategelaste karakterid on kenasti välja joonistatud, lugu jookseb nagu niit number 40...  Aga selgus, et ainult loost jääb väheks ja buduaaripsühholoogiast olen vist ka välja kasvanud.
Samas - kõik need kiitjad ei saa ju eksida, nii et soovitan ikkagi! :)

Tutvustus Rahva Raamatu kodulehel:
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/jaanimardika_tee/829165