teisipäev, 18. juuni 2013

Raud uurib, mis viib noore enesetapuni

Olen pikalt hoogu võtnud, et kirjutada Rein Raua möödunudaastasest šedöövrist "Rekonstruktsioon". Seni polnud teda lugema sattunud ja seega ei osanud ka midagi oodata. Kartus, et tunnustatud kirjanikud nii kõrget kunsti viljelevad, et lihtinimene sellest aru ei saa, asendus üsna ruttu kergendustundega - see on täitsa inimlikus keeles, ilma liigsete krutskite ja vinjettideta kirja pandud lugu. Lugu ise on üpris ebaharilik.
Tutvustus Apollo veebilehel:
"Raamatu minajutustajat Enn Padrikut kohtame hetkel, kui ta on kuus kuud tagasi teada saanud, et tal on ravimatu vähk ja väga vähe jäänud elada. Vahepealse aja jooksul on ta ette võtnud ülesande, mida on aastaid edasi lükanud: välja selgitada, miks ikkagi sooritas tema tütar Anni boheemlaste kommuunis koos kolme teise noore inimesega kollektiivse enesetapu, sooviga ilmuda Jumala palge ette. Sündmuste jälgi ajades on Enn otsinud üles Anni omaaegsed tuttavad ja sõbrad, suhelnud kommuunist varem lahkunud inimestega ja käinud isegi Prantsusmaal, kus Anni mõnda aega elas ja õppis. Kõigest sellest kokku joonistubki talle pilt, mis kujuneb ometi ootamatuks ja hirmsamaks kui ta oleks arvanud osata."
"Ootamatuks ja hirmsamaks" on vähemalt minu skaala järgi liialdus, võib-olla arvatakse, et selliselt reklaamituna saab raamatut rohkem müüa. Pigem on teose märksõnaks psühholoogia, mitte põnevus. Seega sobib raamat inimloomuses urgitsejatele suurepäraselt.  
Ei tea, kas taotluslikult või mitte, kuid minu jaoks ei jäänud teosest meelde niivõrd minategelane ega isegi tema tütar, kelle surmamineku põhjuste uurimisele raamat üles ehitatud on, vaid isehakanud "tõekuulutaja" hüüdnimega Android. Vanemad, hoiatage oma lapsi selliste eest!

Kommentaare ei ole: