kolmapäev, 2. oktoober 2013

Kirjandus on emotsioon

Hiljuti sõpradega arutledes ütlesin: "Kirjandus on minu jaoks emotsioon." See tähendab, midagi väga isiklikku. Mulle pole olnud oluline, et oskaksin peast ette laduda kirjanike sünni- ja surmadaatumeid, nende elulugusid või sugupuid, tähtis on pigem see, mida loetu minuga teeb. Kuidas see mõjub lugemise ajal, kuidas muutub selle käigus mõtlemine, arusaamine maailmast, ma ise. Kindlasti on paljud jõudnud pärast mõne väga olulise - just tema jaoks olulise! - raamatu lugemist arusaamisele, et ta pole enam päris seesama inimene kes enne.  Tihti ei oskagi sõnadesse panna, milles see muutus seisneb, pigem on see selline... enesetunnetus. Muidugi olen ma tänulik ka kõikide nende hetkede eest, mil loetav on mulle lihtsalt põnevust, ajaviidet või rõõmu pakkunud. Need hetked aga lähevad mööda, vajuvad unustusse, ja lõpuks jääb lugejasse vaid essents, tuum - need kõige-kõigemad raamatud, mis muudavad inimest ja tema kaudu ka maailma.

Foto: http://bwlibys.blogspot.com/2011_06_01_archive.html