kolmapäev, 4. detsember 2013

Korralik koolikirjand

Just selle moodi tundus mulle Maret Nukke kirjutet "Minu Jaapan". Minu-sarja raamatute juures on põnev see, et kunagi ei tea ette, millisest nurgast üks või teine raamat maailma vaatleb. Küllap on mulle seni sattunud väga isikliku prisma läbi kirja pandud lood ja sestap mõjus Mareti Jaapan natuke tehislikult. Need põhjalikud, korralikud, nagu õpikust otsitud kultuuri(väärtuste) kirjeldused justkui ei passi ühe minu-raamatu kaante vahele. Teisalt, võttes arvesse, et Maret on Jaapani kultuuri uurija, pidanuks ta raamatu valmis trükkima, käpikud käes - teisiti poleks ta suutnud oma näppe vist noist kirjeldusist eemal hoida.
Teisalt meeldis mulle väga, et sain Jaapani ühiskonnast ja jaapanlastest üpris palju teada. Näiteks seda, kes on hikikomorid, või seda, kuidas firmad enda töötajaid nagu perekonnaliikmeid "kasvatavad".
Raamatu lõpupoole saab aimu, kuidas võib ennast tunda võõrasse kultuuriruumi toodud laps, ja nippe, kuidas vallutada Fuji mäge.
Muide, enne kui Jaapanisse reisite, õppige enesekehtestamist, et need väikesed mustapäised inimesed teid enda käekõrval ei talutaks ja kogu teie aega minutitäpsusega ära ei organiseeriks.

Teised raamatust:
http://yukilugemisp2evik.blogspot.com/2013/01/minu-jaapan-maret-nukke.html