kolmapäev, 23. aprill 2014

Rohkem aiast kui aiaaugust

Hiiglaammu pole siia midagi kirjutanud, muudkui plaanin, aga näe, ei ole sinnamaani jõudnud. Ega blogi pole Facebook, kuhu viskad paar rida, mõne pildi ja juba ongi okei. Blogisse postitamine tahab süvenemist, aga süvenemine, nagu te teate, tahab seda, millest enamasti puudus on: aega.
Näib, et nüüd asun hetkeks ajaorkaani keskmes, kus on (veel) rahulik ja saan mõned võlad ära õiendada. Nädalasest puhkusest on esimesed päevad möödunud aias töötades ja sestap oleks ehk asjakohane natuke aiateemalistest raamatutest rääkida. Sest millest ikka algaja, kel näpud alles õige natuke otsast helerohelised, juhinduma peaks?

Kõige hoolikamalt lugesin läbi Jüri Annisti raamatu "Laisa aedniku aed, ehk raamat mugavale aiapidajale", ja mitte seetõttu, et teos õhuke on, vaid eelkõige praktilistel kaalutlustel. Autor on oma kogemustele tuginedes toonud välja, millega peaks mugav aiapidaja arvestama ja milliseid taimi oma aeda valima. Eraldi peatükid on heitlehiste puude-põõsaste, okaspuude, hekkide, lillepeenarde, veesilma, muru, turbapeenra jms kohta. Et asja veelgi lihtsustada, on peatükkides toodud taimed jagatud tingmärkide abil laiskuri lemmikuteks, rohkem hoolitsust vajavateks ja lausa küürutamist vajavateks. Kokkuvõttes on see väga hea materjal just algajale.

Viktoria Parmase "Leidlik aed" sisaldab rohkem pildimaterjali ja tõepoolest väga põnevaid leide, kuid ka kasulikke nippe, seda nii maakoju kui linnaaeda. Leiud on jagatud neljaks: huvitavad kasvukohad (peenrad, taimetoed, potid-künad), nutikad haljastusvõtted (taimeseinad ja -kooslused, taimevaibad, -pildid ja -skulptuurid), kujunduselemendid (kivid, mööbe, vesi, teed) ja aiarajatised (kuuridest taradeni).
Mõnus sirvimine ja silmanuumamine ka siis, kui selleks otsest vajadust ei ole. Raamat võinuks aga vähemalt poole paksem olla!




"Praktiline aiarajaja käsiraamat" on fotode osas aga väga napp, illustratsioonid on antud jooniste ja joonistustena. Räägitakse aia kavandamisest, kuid kaks kolmandikku raamatust moodustavad praktilised juhised materjalide valikust igasuguste aiarajatiste ehitamiseni. Seega oleks suurem osa teosest rohkem meeste pärusmaa (illustratsioonidel on ehitajad eranditult mehed!), kuid mehed ju teavad (või arvavad teadvat) enamasti ise, mis ja kuidas.
Sellest teosest on mul endal kõige vähem kasu olnud, samas on seda raamatukogust aga üksjagu välja laenutatud, seega oma silm on kuningas!



Merilen Mentaali "Aia kujundamine mõtetes ja praktikas" on nimetatutest kõige põhjalikum ja paksem, samuti rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud. Raamat on jaotatud laias laastus kolmeks: kujundamine paberil, praktilised lahendused ja taimedega kujundamine (minu lemmikosa!). Kasulik lugemine ja mõnus vaatamine, aga kui aus olla, arvan, et nii põhjalikult ei viitsi enamik aiarajajaid planeerimisega tegeleda. Merileni käsitluses kõlab see terve teadusena (eks ta ju osalt olegi) ja nii võib tekkida oht, et raamatu algusest kaugemale ei jõutagi (või liigutakse otse praktilise poole juurde). Selle põhjalikkus võib küll liigse peenutsemisena tunduda, kuid kel viitsimist, leiab raamatust põhitõed kenasti üles ja paneb kõrva taha. Kõige suurem pluss on see, et tegu on omamaise autoriga, kes Eesti olusid hästi tunneb. Tundub, et raamat sobib paremini neile, kes saavad alustuseks tühjapoolse krundi, kuid omajagu näpunäiteid leiavad ka need, kes aia "päranduseks" saanud on.

Kui tead veel mõnd head aiaraamatut (aiast rääkivat või hoopis seesugust, mida oleks hea aias kõhutades lugeda), ole hea ja pane see julgesti kommentaari! ;)