kolmapäev, 30. juuli 2014

Omal jõul põhjapooluselt maismaale

Pisut veider on 30-kraadises palavuses peesitades lugeda Timo Palo polaarekspeditsioonist, parema sisseelamise mõttes võiks seda pigem teha siis, kui jäine tuul  õues vilistab ja lumesahmakaid vastu akent viskab. Aga eks suvelugemisena on sel ka veidi jahutav mõju.
Üldiselt on "Jäine teekond" sümpaatne raamat, eriti meeldisid fotod ja Timo mõtisklused. Lugu kisub küll kohati üksluiseks, kuid seetõttu sobibki hästi mitmekuise rühkimise kirjeldamiseks. Lugesin ja mõtlesin, milline uskumatu visadus ja järjekindlus viis kaks polaarrändurit lõpuks kauaoodatud sihini jõuda triivjääl põhjapooluselt Teravmägedele - ettevalmistustest teostuseni kulus aastaid, lisaks kuid suusatamist (või midagi sellelaadset) ettearvamatul maastikul (õigemini jäästikul), vedades enda taga enam kui sajakiloseid, varustust täistuubitud kajakeid. Rändurite jalge all ei olnud kindel maa, vaid jääpank, mis triivis kord ühes, kord teises suunas, nii et hommikul ärgates võis juhtuda, et mitu kilomeetrit eelmise päeva tööd on uinaku ajal looduse vingerpussi tõttu luhta läinud. Ja ärgem unustagem lõunapoolsematel laiuskraadidel lisanduvat jääkaruohtu - mitmed meist oleks nõus ööbima telgis teades, et jääkaru luusib sealsamas?
Timo pajatab seda erakordset lugu  mõnusas lihtsas keeles, laskudes aeg-ajalt mõtisklustesse inimese, looduse ja nendevaheliste suhete üle. Keeletoimetaja tööga ma kahjuks päris rahule ei jää - mitmeski kohas on kahemõtteline sõnastus parandamata, samuti on tähelepanuta jäetud see, mida üks toimetaja tabavalt ning-tõveks nimetab. Sisse on jäänud ka mõned trükkimis- ja ümbertõstmisvead. Üldmuljet see õnneks eriti ei riku, lõpuks jääb pinnale lugu ise.
Raamat on suur, raske ja maksab keskmisest märksa rohkem. Aga see võiks kodus olla, inspiratsiooniks.

Tuuri koduleht: http://www.arcticreturntour.com/
Timo meenutab: https://www.youtube.com/watch?v=roPcAgOCvgAb