reede, 16. jaanuar 2015

Muhe meelelahutus kirjandussõpradele

Jasper Fforde'i "Eyre'i juhtum" on vist küll pööraseim ulmeraamat, mida lugenud olen. Autor oleks ajaloosündmustest justkui lapiteki õmmelnud - kõik näib nagu tuttav, aga juppideks lõigatud ja teistmoodi kokku pandud. Lisame siia kloonimise, rännud ajas, hulga tähtsaid organisatsioone, mis seda veidrat maailma kontrollida püüavad - juba sellestki piisaks. Aga Fforde'ile mitte - tema raamatus on võimalik siseneda kirjandusteostesse. Just viimane oligi põhjus, miks ma Eyre'i juhtumi kätte võtsin, ja kokkuvõttes ei pidanud pettuma.
Fforde ei anna lugejale aega selle veidra segipaisatud maailma tutvuda, vaid tõmbab ta kohe sündmuste keerisesse kaasa (eks sellele viita ka žanrimääratlus ulmepõnevik). Kui sellest end mitte hirmutada lasta, läheb päris lõbusaks - nagu tivoliatraktsioonil. Tivolis on väga tore, aga pikalt karussellitada - tänan, pigem mitte. Nii jääb seegi teos pelgalt meelelahutuseks ja ma kahtlen, kas selle järge ("Kadunud heasse raamatusse") niipea - või üldse - kätte võtan. Kuigi jah, kui peaksin tulevikus veel Jane Eyre'i lugema, ei tee ma seda enam sama pilguga.

Sisututvustus on päris kenasti ära toodud siin
Pikemalt Jasper Fforde'i raamatutest siin