esmaspäev, 1. juuni 2015

Mere lõhnaga raamat

Ma ei tea, miks Nobeli preemia laureaatide raamatud tuleb tingimata nii soliidseks kujundada, et neid ei tihka lugemiseks kätte võttagi. Nii võib juhtuda, et mõne vägagi kõnetava autori juurde kahetsusväärselt hilja jõutakse, või mis veel kehvem, ei jõuta kunagi. Jean-Marie Gustave Le Clézio kaht lühiromaani sisaldav teos "Torm" tekitas minus igatahes piisavalt uudishimu, et edaspidi tutvust sobitada ka autori teiste tekstidega. Nimilugu räägib keskealise, sõjas toimunust traumeeritud mehe ja teismelise tüdruku kummalisevõitu suhtest saarel, kus mees on kolmkümmend aastat tagasi merele kaotanud oma toonase armastatu. Pealtnäha nii sobimatu paar leiab teineteise seltskonnas tröösti - üks on hädas iseenda ja piinavate mälestustega ning teine omavanuste hulka mittesobitumisega. Teose temaatika on süngevõitu, samas ei saa öelda, et see mind painama oleks jäänud. Le Clézio kirjeldused on nii meisterlikud, et lugedes võib tunda mere lõhna. 
Soovitus juhuks, kui raamatu käsile võtate: lugege seda võimalusel suuremate katkestusteta. Muidu võib juhtuda nii nagu minul: teise lühiromaani "Identiteedita naine" keskele sattunud lugemispausi järel ei suutnudki ma autori loodud õhustikku enam täielikult siseneda. 


Valner Valme arvustus
Märt Roosna kirjutab raamatust Martinsoni raamatublogis