teisipäev, 1. september 2015

Mis asub surma taga


Pole eriti kindel, kas oleksin Indrek Hargla "Süvahavva"  lugeda võtnud, kui selle teist osa poleks mulle sünnipäevaks kingitud. Sellenimelist seriaali olin pisteliselt näinud ja kohtumiselt kirjanikuga üles noppinud teadmise, et Hargla ei olnud tulemusega rahul. Ehk just seetõttu otsustaski ta sündmustiku hoopis etnoulmepõnevikuks kirjutada. Lugu hakkab hargnema ühe pealtnäha tavalise linnaperekonna kolimisest Kagu-Eestisse Süvahavva tallu. Peagi hakkavad aga juhtuma veidrad, lausa üleloomulikud asjad.
Erinevalt  teisest raamatu esimene osa mulle väga ei meeldinud. Tundus segasevõitu - üksjagu erinevaid tegelasi ja asjapulki (muuhulgas ka parasjagu võimukas raamatukoguhoidja Helga): vaigutaja, arbuja, kohalik aadlivõsu, külahull, holistilis-regressiivne konsultant jne. Kahe raamatu peale väga palju "normaalseid" tegelasi ei olegi.  Ja kes alguses näibki tavaline, võib hiljem osutuda sootuks kellekski teiseks. Minu lemmikud on kirikuõpetaja Feliks Luks ja eelmainitud keerulise nimega konsultant Ofeelia, kelle kujud muidu üsna tõsise tooni juurde mõnusa annuse huumorit lisavad. Mitmel korral tabasin end aga küsimast, kas pereisa Peep ongi nö keskmine eesti mees. Sel juhul oleks see küll päris hale lugu, paistis teine selline juhmivõitu.

Esimesest ehmatusest end läbi närinud, lugesin teise suve juhtumisi lausa naudinguga ja umbes poole pealt läks nii põnevaks, et ei saanudki raamatut käest. Kohati elasin teosesse nii sisse, et tundsin ihukarvu püsti tõusvat. Te aga ärge lootkegi, et lõpuks kõik selgub - väga osavalt jätab Hargla nii mõnegi otsa lahti. Nii et ootan huviga järgmist raamatut!

Ah jaa - kahju, et enam pole kombeks raamatuisse võõrkeelsete dialoogide tõlget panna. Kas peetakse loomulikuks, et KÕIK eestlased oskavad inglise keelt?

Jaan Martinsoni blogis
Bukahooliku arvamus
Kirjanduslik päevaraamat 
Ove Hillep Reaktoris

Kommentaare ei ole: