esmaspäev, 27. juuni 2016

Vangis iseenda kehas

Martin Pistoriuse lugu on igas mõttes hämmastav. 12-aastaselt tabas teda haruldane haigus, mille tagajärjel taandarenesid nii ta mõistus kui keha. Aastaid veetis Martin nn juurviljana, kuid tasapisi ärkas ta aju siiski üles. Häda oli aga selles, et keha seda ei teinud ja noormees ei suutnud kõnevõime puudumise tõttu kellelegi märku anda, et ta mõistab kõike enda ümber toimuvat. Sestap koheldi teda endiselt voodihaige imbetsillina. Martinil siiski vedas, kuna üks terapeutidest oli piisavalt hoolitsev ja tähelepanelik, et täheldada tema vaimset erksust. Perekond tegi sestpeale kõik, et Martin suudaks taas suhelda. Tema tahtejõud ja andekus on imetlusväärne - praeguseks liigub Martin ratastoolis, tal on abikaasa ja oma äri, kuid kõnelemiseks peab ta kasutama arvuti abi. Samuti pidi ta koolitarkuse uuesti omandama, kuna ei mäletanud midagi haigestumisele eelnenud ajast.
Mulle meeldis ka viis, kuidas raamat kirjutatud on. Ilma liigse enesehaletsuseta, piltlikult, targalt, soojalt. Raske teema alla pole mattunud ka huumor (nt koos emaga arvutile seksiteemalise sõnavara "õpetamine") ega filosoofia, mis paneb mõtlema, kui vähe me teisi inimesi enda kõrval märkame ja päriselt kuulame.

Martini loeng "Kuidas mu mõistus tagasi elule tuli":


teisipäev, 21. juuni 2016

Valel ajal vales kohas

Paula Hawkinsi menuk "Tüdruk rongis" sattus mu kätte üsna juhuslikult, kui kiiruga nädalalõpulugemist otsisin. Peab ütlema, et selleks sobib raamat suurepäraselt, eeldusel, et olete valmis kõik muu planeeritu tahaplaanile lükkama. Raamatu tempo pole küll hoogne kui mõnel Ameerika põnevikul - seda võtavad maha ajalised tagasivaated ja sündmustiku  konstrueerimine mitme naistegelase pilgu läbi. Rongiga võrrelduna roomab lugu alguses üsna aeglaselt, lugejal on mahti süüvida tegelaste iseloomu ja argipäeva, kuid satub äkki ootamatutele rööbastele ja kiirendab tempot. Kuni ühel hetkel on selge, et see rong tuleb tingimata peatada, vastasel juhul toimub kohutav tragöödia. Et hädapiduri tõmbajaks on autor valinud maha jäetud ja oma meeleheidet ohtrasse alkoholi uputava ebausaldusväärse, töötu, end pidevalt valel ajal vales kohas leidva "naiskangelase", on närvikõdi kahekordne - kas too saab hakkama või mitte?
Minu meelest on tegu korraliku naistetrilleriga (kuigi arvasin mõrvari enne viimase kolmandiku lugemist ära). Seega sobib "Tüdruk rongis" päikesevõtu-aegseks lõõgastavaks lugemiseks vägagi hästi. Raamatu põhiline võlu on aga muus. Et autor on meisterlikult välja joonistanud erinevad karakterid, rõhutades pigem nende pealtnäha tavaliste naiste varjukülgi, saab lugeja oma mõtete ja suhtumise kaudu nii mõndagi teada iseenda kohta. Kui viitsib.

Teose veebileht: http://www.tydrukrongis.ee/

P. S. Sügisest linastub kinodes raamatu järgi tehtud mängufilm.