kolmapäev, 30. november 2016

Raamat nagu sibul*

Siia blogisse jõuab vaid osa loetud raamatutest. Karen Fowleri "Me oleme kõik täiesti endast väljas" on üks neist, mis kahtlemata tutvustamist väärib. Raamatu originaalpealkiri "We Are All Completely Beside Ourselves" on märksa laiema tõlgendusvõimalusega kui eestikeelsele väljaandele valitu, kuid viimane on siiski õnnestunud. Endast väljas olemine, süütunne, enda tajumine mitte terviklikuna ja püüe sobituda ühiskonnaga on teost läbiv teema. Ärge aga arvake, et see on üks lihtne ja hale lugu, oh ei - autoril on varuks õige huvitav vaatenurk.
Tutvustusest raamatu sisekaanel:
Kuidas te end tunneksite, kui saaksite teada, et isa on teinud teie lapsepõlvest teadusliku eksperimendi? Rosemary ei ole kuigi jutukas ja on asju, mida ta on otsustanud üldse saladuses hoida. Kunagi oli tal õde Fern, tema tuulepeast teine pool. Fern kadus ta elust asjaoludel, mida Rosemary on püüdnud pingsalt unustada. /.../
Kõlab veidi nagu põnevik, kuid sellega siiski tegu ei ole. Kui paotaksin siin sisu pisut rohkem, rikuksin aga võimaliku üllatusmomendi. Nii panen kirja ainult mõned tekkinud mõtted.
Kui vanemad valivad, millises keskkonnas hakkab nende laps elama, kui palju nad tegelikult selle valiku mõju üle järele mõtlevad? Kas nad kaaluvad hoolega, millise jälje jätavad need valikud lapse isiksusele ja psüühikale? Kas nad ketravad mõttes läbi võimalikud stsenaariumid, et olla valmis ka selleks, kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud?
Fowleri keel on lihtne lugeda, samas leiab teosest nii mõnegi tabava mõttetera. Ka sisu on huvitavalt mitmekihiline, siin on mõtteainet mitme valdkonna - psühholoogia, pedagoogika, raamatu peateema kohta. Ma ei ütle ikka veel, mis see on, lugege parem ise.

Katkend raamatust ERR-i lehel


*Kel silmad märja koha peal, saab nutta ka.

Kommentaare ei ole: