kolmapäev, 8. veebruar 2017

Viiskümmend hullu varjundit

Loomingu Raamatukogu on sari, mis kipub teenimatult tähelepanuta jääma. Kas peljatakse, et tegu on liiga tõsise ja keeruka kirjandusega? Brasiilia klassik Machado de Assis tõestab oma teoses "Hulluarst", et see ei ole tingimata nii. Tegu on irooniliselt lõbusa looga, mille lugemiseks ei kulu kauem kui õhtupoolik.
Jutustus ulatub tagasi nendesse aegadesse, kus mõte kõik vaimuhaiged ühte majja koondada, et neid seal uurida ja ravida, oli rabavalt uudne. Kes on aga pädev otsustama, mis on vaimuhaigus ja mis mitte? Ühe väikese Brasiilia linnakese tohtrihärra arvab endal selle pädevuse olevat ja nii vallandub sündmusteahel, mis viib massirahutusteni ning lõpuks on doktor sunnitud küsima, kas mitte tema ise pole see, kes on tegelikult vaimuhaige.
Autor on koomilise efekti saavutanud lugu kõvasti üle võlli keerates. Küsimused aga, millega tegeletakse, on tõsised: kui kaugele tohib minna teaduse nimel? Mis juhtub, kui puudub kriitiline mõtlemine? Kuskohast jookseb normaalsuse ja hullumeelsuse piir? Kuidas mõjutab inimest ootamatult omandatud võim? Ja nii edasi.
Poolesaja lehekülje kohta päris palju mõtteainet, eks ole.