teisipäev, 7. november 2017

Isver, milline reis!!

Kas mäletate kunagi väga levinud tsitaati: "Elu ei tohiks olla teekond hauda, eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, šokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud ning karjuda: "Isver, milline reis!!"?"

Olgugi kui tobe tahes, iseloomustab see Patrick McCabe'i teose "Hommikusöök Pluutol" meeleolu minu arvates üpris hästi. Seda isegi hoolimata asjaolust, et peategelase Patricku elu on juba eostamisest peale üks ebaõnnestumiste jada. Vägivaldsest ühtest sündinud sohilaps sokutatakse kasuperesse, kus kasvades avastab poiss, et palju toredam oleks olla tüdruk. Tema kaks südamesõpra aktsepteerivad ja kohati isegi julgustavad ta veidrusi - vahest just seetõttu ei leia Pat oma transseksuaalsuses midagi häbenemisväärset olevat - ja seda katoliiklikul Iirimaal! Elu jooksul satub ta paljudesse seiklustesse ja sekeldustesse, ei puudu töötamine eskorttüdrukuna ega kokkupuuted IRA-ga. Kõige selle juures ei kaota ta lootust üles leida oma pärisema, kellest ta on loonud inglitaolise ideaalkuju.

Raamatu stiil on omapärane ja veidi raskelt haaratav - lugu on kirja pandud minategelase pilgu läbi, ülepakutult hoogsate žestide ja dramaatilisusega, nagu ühelt drag-queeni stereotüübilt oodata võib. Samas on teksti vähe ja lugeja peab nii mõndagi ridade vahelt või tagant otsima.

Raamatust on mõningate kohendamistega tehtud ka film, peaosas Cillian Murphy: https://youtu.be/2tjsrr8I5D0




Veidi pikemalt on kirjutatud selles blogis: http://vaikus-on.blogspot.com.ee/2014/09/patrick-mccabe-hommikusook-pluutol.html

Kommentaare ei ole: